1976 go meahccefievru-láhka čálloi ledje olles ruoŧas sullii 28 000 skohtera. Otne leat dušše Norrbottenis meastá dubbalit eanet, badjel 50 000 skohtera.
2009 (15 jagi áigi) ledje Norrbottenis 33 900, Västerbottenis 27 890 ja Jämtlanddas 20 329 skohtera. Diibmá (2023) Norrbotten 50 860 (50% lasahus), Västerbotten 44 389(59% lasahus) ja Jämtlanddas 30 102(48% lasahus).
Skohterat leat maid olu rievdan, otná beaivvi skohterat mannet mihá jođáneabut, vuoddji sáhttá viidát ollet oanehis áiggis. Skohtervuoddjin lea maid olu rievdan go dál lea stuora oassi vuodjimis turisttaid guoimmuheapmi ja stoahkan-vuodjin omd duoddarin ja oppasmuohttagin.
Sihke Suoma ja Norggabealde lea skohtervuoddjin rádjejuvvon dihkkaluottaide, friddja skohtervuoddjin Ruoŧabealde geasuha olu vuoddjiid ráinjariikkain, nu statistihkka skohteriin maht lihkket Sámi luonddus Ruoŧabeal lea eanet go dušše ruoŧa skohterat.
Mii oaivvildit ahte otná skohtervuoddjin ii leat dohkkálaš luonddusudjema ektui. Min rikkis biodiversiteahta gillá ja mii háledit váikkuhit luonddu sudjemii. Sámiid Riikkabellodat evttoha ahte ruoŧŧa čuovvu iežá riikaid málle ja rádje skohtervuoddjima dihkkaluottaide ja viissis guovlluide gos ii ráfehuhtte luonddu.
Sámiid Riikkabellodat evttoha Sámediggai:
– Bargat meahccefievru-lága ođasmahttimii
– Bargat dan ovdii ahte ođđa meahccefievru-láhka gieldá friddja skohtervuoddjima Sámis.
Káren-Ann Hurri